Narkolepsia: sümptomid, põhjused ja ravi

Narkolepsia on krooniline neuroloogiline unehäire, mille puhul aju ei suuda korralikult reguleerida une ja ärkveloleku tsüklit. See seisund põhjustab sageli suurt ebamugavust ootamatute "unehoogude" tõttu, mis võivad juhtuda igal ajal päeva jooksul, isegi kui inimene tunneb end puhanuna. Kuigi narkolepsia on suhteliselt haruldane haigus, võib selle mõju igapäevaelule olla märkimisväärne.

Peamised narkolepsia sümptomid Narkolepsia sümptomid võivad olla erinevad, kuid mõned neist on eriti iseloomulikud:

1. Liigne päevane unisus (Excessive Daytime Sleepiness, EDS) See on narkolepsia peamine sümptom. Inimesed, kellel on see haigus, tunnevad sageli vastupandamatut vajadust päeva jooksul magada, isegi kui nad on öösel piisavalt maganud. See võib tekitada raskusi töö tegemisel, autojuhtimisel või muude igapäevaste tegevuste sooritamisel.

2. Katapleksia Katapleksia on järsk lihastoonuse kadu, mida sageli põhjustavad tugevad emotsioonid, nagu naer, viha või hirm. Mõnel narkolepsia juhtumil esineb katapleksia episoode, mille käigus inimene võib kaotada lihaskontrolli, kuid jääb teadvusele.

3. Uneparalüüs Narkolepsiahaiged kogevad sageli uneparalüüsi – see on seisund, kus inimene ei suuda liigutada ega rääkida magama jäädes või ärgates. See seisund võib olla väga hirmutav, kuna inimene on teadvusel, kuid tema keha on ajutiselt halvatud.

4. Hüpnagoogilised ja hüpnopompiilsed hallutsinatsioonid Need on eriti eredad hallutsinatsioonid, mis tekivad magama jäädes (hüpnagoogilised) või ärgates (hüpnopompiilsed). Need võivad olla väga realistlikud ja mõnikord hirmutavad, kuna inimene tunneb end olevat nagu unenäo ja tegelikkuse vahel kinni.

5. Lühikesed "unehood" (mikrouned) Mõnikord võib inimene lühikeseks ajaks "magama jääda", isegi kui ta näiliselt on ärkvel. See võib olla vaid mõne sekundi pikkune uinumine, kuid see võib juhtuda ootamatult ja märkamata.

Narkolepsia põhjused Narkolepsia on seotud hüpokretiini (tuntud ka kui oreksiin) – keemilise aine, mis reguleerib ärkvelolekut ja und, puudusega. Hüpokretiini puudus võib olla autoimmuunprotsessi tulemus, mille käigus immuunsüsteem ekslikult ründab neuroneid, mis toodavad seda ainet.

Kuigi narkolepsia täpsed põhjused ei ole veel täielikult mõistetavad, võivad mõned tegurid suurendada haiguse riski:

Geneetiline eelsoodumus: Kuigi enamik narkolepsia juhtumeid ei ole pärilikud, võivad teatud geenid suurendada haiguse tekkimise riski. Immuunsüsteemi probleemid: Arvatakse, et teatud infektsioonid või autoimmuunhaigused võivad kaasa aidata narkolepsia arengule. Traumad: Harvadel juhtudel võib narkolepsia tekkida ajuvigastuse, näiteks peatrauma tagajärjel.

Narkolepsia diagnoosimine Narkolepsia diagnoosimine on sageli keeruline, kuna selle haiguse sümptomid võivad sarnaneda teiste unehäirete või vaimse tervise probleemidega, näiteks depressiooni või unetuse tunnustega. Diagnoos pannakse tavaliselt järgmiste testide põhjal:

Polüsomnograafia (PSG): See on öine test, mis jälgib une ajal aju laineid, silmade liikumist, lihaste aktiivsust ja südametegevust. Mitme une latentsuse test (MSLT): See test mõõdab, kui kiiresti inimene päeva jooksul pärast öist und magama jääb ja kas ta jõuab REM-une faasi. Narkolepsia ravivõimalused Narkolepsiat ei ole võimalik välja ravida, kuid on mitmeid viise, kuidas saab aidata sümptomeid kontrolli all hoida ja elukvaliteeti parandada:

1. Ravimid Stimulaatorid: Need aitavad vähendada liigset päevast unisust. Kõige sagedamini kasutatakse modafiniili ja metüülfenidaati. Antidepressandid: Mõned antidepressandid, nagu serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRId), võivad aidata kontrollida katapleksia ja uneparalüüsi episoode. Naatriumoksübaat: Seda ravimit määratakse sageli raskemate narkolepsia juhtude korral, kuna see võib vähendada katapleksia episoode ja parandada öise une kvaliteeti.

2. Elustiili muutused Regulaarsed uneajad: Magama minemine ja ärkamine iga päev samal ajal võib aidata une tsüklit reguleerida. Lühikesed päevased uinakud: 15-20 minutit kestvad uinakud päeva jooksul võivad aidata unisust vähendada. Füüsiline aktiivsus: Regulaarne füüsiline aktiivsus võib aidata paremini kontrollida päevast unisust ja parandada öise une kvaliteeti.

3. Psühholoogiline tugi Narkolepsiaga elamine võib olla keeruline nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Osalemine tugirühmades või teraapias võib aidata toime tulla emotsionaalsete väljakutsetega ja parandada igapäevaelu kvaliteeti.

Narkolepsia on tõsine unehäire, mis võib oluliselt mõjutada inimese igapäevaelu, kuid õigesti hallatavad sümptomid võivad aidata säilitada normaalset elurütmi. Kui kahtlustate, et teil on narkolepsia sümptomeid, on oluline pöörduda arsti poole, et teha vajalikud uuringud ja koostada sobiv raviplaan. Varajane diagnoos ja ravi on võti parema elukvaliteedi ja tõhusama sümptomite kontrolli saavutamiseks.

Narkolepsia korral on eriti oluline tagada kvaliteetne ööuni. Valige Savashome’i kvaliteetne voodipesu, et teie unekeskkond oleks võimalikult mugav ja soodustaks teie puhkamist.